Foto: internet
Head tüdrukud ei pidanud ju teistele inimestele närvidele käima?! Nad pidid alati viisakad ja korrektsed olema, ka siis, kui see tuleb oma emotsioonide allasurumise ja eheda mina eitamise hinnaga. On see ikka veel nii? Oh, ei! Ole aus ja julge. Provokatiivne – kui soovid! Pisut bitchimist võib Sinu ja Su kaasinimeste päeva hoopis paremaks muuta – ja seda täiesti ootamatul põhjusel. 😉
Ilmselt ei leidu täna ainsatki psühholoogi, kes väidaks, et emotsioonide allasurumine on hea mõte. Kuid – nagu me kõik teame – vanad harjumused on visad kaduma. Kui aastasadu naisele sobivaks peetud käitumine hõlmas nii mehele vastuvaidlematut kuuletumist kui oma emotsioonide tahaplaanile seadmist, siis pole suurt imestada, et enamik meist hammustab pigem huulde või proovib viisakalt naeratada ka sel hetkel, kui sisemus vihast pulbitseb. Kuid… on see ikka hea mõte? Pisut rohkem ehedust võiks päästa Su päeva, vabastada allasurutud emotsioonidesse talletunud energia ning aidata lahti harutada nii mõnegi ebameeldiva a r u s a a m a t u s e.
Just sellest viimasest – arusaamatuste lahendamisest – ma täna kirjutangi. Nii mõnedki inimesed pelgavad oma negatiivseid emotsioone välja näidata, kartes pahandada või solvata teist ning sellega omakorda tüli juurde tekitada. Sel moel koguneb hinge aja jooksul üksjagu kibedust ja Sa ei saa ealeas teada, mida näiteks Su sõbranna t e g e l i k u l t mõtles, kui viskas ennelõunal kohvikulauas hooletu repliigi, mida Sina tõlgendasid avaliku solvanguna. Võib-olla ta ei mõelnudki midagi halba? (Võib-olla ta lihtsalt e i mõelnud?) Või oli tal endal paha tuju? Oli ta hoopis mures millegi tema jaoks üliolulise pärast ning tema sisemised empaatiaressursid otsakorral? Võib-olla said Sa tema mõttest lihtsalt teistmoodi aru, kui tema intensioon oli? Aga võib-olla ta tõesti tahtis Sulle nähvata, sest oli ise Sinu peale mingil põhjusel solvunud, kuid ei julgenud seda väljendada? Kõik need variandid on võimalikud. Hoiad oma suu kinni ega väljenda emotsiooni, istud teadmatuses edasi. Valid aga emotsionaalse avatuse ning paar minutit hiljem te võib-olla naerate koos, pisarad silmis, äsjase arusaamatuse pärast – kunagi ei või teada!
Emotsioonid on olulised teenäitajad, meie sisemise kompassi nõelad, mis näitavad täpselt, kus parajasti asume ja juhatavad selleni, mida hetkel vajame.
Emotsioone väljendades pea kindlasti meeles järgmist
ESITEKS. Räägi mina-vormis ehk kasuta mina-sõnumeid.
Kõige kindlam viis teine inimene välja vihastada on hakata talle rääkima, kuidas tema on käitunud. Sa tõenäoliselt interpreteerid teise käitumist läbi oma vaatevinkli ja ta võib halvemal juhul tunda end solvatuna, paremal juhul aga täiesti mittemõistetuna. Viimasel puhul läheb kogu tema energia eneseõigustuste otsimisele, vaid pisut psühholoogilist ressurssi jääb Sinu kuulamiseks üle. Järeldus – ta ei saa Sinu sõnumit kätte, kuna ta lihtsalt ei kuulagi Sind. Seevastu iseendast rääkides paned Sa teise inimese olukorda, kus ta on Sinu kogemuse tunnistajaks. Ta kuulab Su lugu. Ka siis, kui said temast valesti aru, ei mõista ta Sind hukka. Ta võtab info tõrkumata vastu ja suudab sellesse empaatiliselt suhtuda.
Vihje: kipume automaatselt sina-sõnumit kasutama siis, kui tunneme end ohustatuna või kardame, et meid rünnatakse. Pane seda tähele!
TEISEKS. Kasuta julgelt oma hääletooni, pilku või näoilmet, et anda hetkeemotsiooni edasi.
Inimestel on palju lihtsam meiega suhelda, kui Sa näitad oma emotsioone välja ka miimika ja žestide abil. Ei ole vaja just Ladina-Ameerika seebiooperi castingut etendada, aga kulmukortsutus, suu avamine, terav pilk, kätega kujundlike liigutuste tegemine – ja ma ei mõtle midagi rumalat siinkohal! – võib teisel inimesel palju paremini aidata meid mõista. Emotsioonid on ühised ja igiomased kõigile inimestele. See on meie jagatud kogemus. Emotsioonid on justkui keel, mida kõik inimesed planeedil Maa vaevata mõistavad. Aga keskmine eestlane manab ette ajalooliselt kasulikuks osutunud kivinäo või siis naeratab ebaloomulikult ja pingutatult. Julgemalt, naised ja mehed! Näidake välja, mida te tegelikult tunnete!
KOLMANDAKS. Ära häbene vabandada, kui kaaslane tõesti solvus.
Vahel võib juhtuda, et meie ehe eneseväljendus siiski ei leia päris lõpuni empaatilist ja avasüli vastuvõttu. Ära häbene selgitada ja kui vaja, siis ka vabandada. Enamik inimesi ei ole pahatahtlikud ning tõenäoliselt mõistavad nad, et ka Sina seda pole. Emotsionaalne eneseväljendus võib mõnda inimest ehmatada, kuna meil ei ole inimesed veel harjunud sellega, et tunnete tundmine ja nende väljendamine on elu igapäevane osa ning selle eest ei saadeta Siberisse näiteks. Traumat mäletavad meie geenid veel kaua, ka siis, kui me ise polegi midagi ekstra koledat elus kogenud või oleme vanad lood ammu unustada jõudnud. Anname iseendile ja üksteisele rahulikult aega ka emotsionaalseks taasärkamiseks.
Rahumeelset
*bitchima – virisema, õiendama, vinguma, nähvama, tujutsema, laen inglise keelest
