Kas mäletad lapsepõlvest neid kordi, kui sõprade päästmiseks improviseerisid väikese etenduse või pistsid kõige ebasobivamal hetkel kisama, et juhtida vanemate tähelepanu kõrvale väikevenna tehtud pahanduselt?
Just. Me kõik oleme kunagi niimoodi käitunud.
Ent on inimesi, kes jätkavad samasugust tegutsemist ka täiskasvanueas sihiteadlikult ja eesmärgipäraselt. Neid inimesi kutsutakse turunduse- ja kommunikatsiooniGERILJADEKS ning nende tegevust GERILJATURUNDUSEKS või GERILJAKOMMUNIKATSIOONIKS.
Geriljaturundus on avalikkuse tähelepanu teadlik püüdmine veidi häirival või ebatavalisel moel, kasutades selleks minimaalselt rahalisi vahendeid.
Viimane on põhjus, miks geriljat armastavad teha kodanikuühendused üle maailma, aga ka näiteks idufirmade juhid. Näiteks paari aasta tagune Transferwise’i kampaania poolalasti inimkehadega reklaamplakatitel on suurepärane näide geriljaturundusest. Ja muide, mina ei kasuta MailChimpi sel põhjusel, et lugupeetud veebiturundusagentuur otsustas mu konto eesti meeste nibupaljastuse pärast ära blokeerida. 🙁
Geriljaturundajad kõnnivad teadlikult hea maitse, aga teinekord ka seaduse piiril ning nii mõnigi kord peab suurepärast tööd teinud gerilja veetma öö arestikambris või tasuma kopsaka rahalise trahvi – mida omakorda püütakse geriljaturundust kasutades anulleerida ning avalikkuse tähelepanu sel moel veelgi kauem oma tegemistel hoida.
Misasi on flashmob?
või hoopis midagi niisugust…
või hoopis ülemaailmne V Day One Billion Raising flashmob naiste õiguste kaitseks Berliinis…
Flashmobe, mis püüavad tarbijaid kutsuda üles teadlikule ja eetilisele tarbimisele, nimetatakse carrotmobideks, mille eestikeelne vaste kõlab nii – “porgandimaffia”.
Mille poolest geriljakommunikatsioon erineb (küber)kiusamisest või trollimisest?
Ega suurt ei erinegi. Kui erisustest rääkida, siis geriljade eesmärk on levitada olulist sõnumit ja panna inimesi ehk oma tegude üle järele mõtlema, mitte lihtsalt suvalisi kodanikke piinata. Rumalad inimesed saavad pahatihti geriljade käest küll haiget, kuid – eesmärk pühitseb abinõu, nagu öeldakse. Tuletage meelde kasvõi Prussakovi nimelise rattaühingu aktsioone Tallinnas, millest ühe käigus naispoliitikule banaan kurku torgati.
Meeles on vaja pidada, et geriljad kõnnivad lubatu ja lubamatu hapral joonel ü l l a eesmärgi nimel, mitte isikliku kasu eesmärgil. Nad on midagi nüüdisaegsete Robin Hood’ide või Dumas’ musketäride sarnast.
Geriljakampaaniat kavandades pane tähele järgmist:
Meenub Sulle mõni hiljutine geriljaturundusaktsioon Eestist? 😉
Soovid värskeid blogipostitusi otse oma e-postkasti? Liitu uudiskirjaga?
