Kas äri või heategevus?

Foto: Alexis Brown, Unsplash

Legendaarne Suurbritannia riigimees Winston Churchill märkis tabavalt, et kui inimene ei ole kahekümneaastaselt sotsialist (loe: võrdsete võimaluste loomise poolt), siis ei ole tal südant, kui ta pole aga neljakümneselt konservatiiv, siis polevat tal mõistust. Kahtlemata oli tal omajagu õigus. Noorus on suurte unistuste, ideaalide poole püüdlemise ja eneseusu paikaloksumise aeg ning enamik meist soovib kas teismeeas või kahekümnedates muuta maailma natukene paremaks paigaks või vähemalt leevendada olemasolevate inimeste (või loomade või looduse) kannatusi. Kas äri ja heategevus välistavad teineteist? Või mida on õppida heategevusest huvitatud naisel ärist?

Eestis ei ole mittetulundusühingutel ja teistel kasumit mittetaotlevatel organisatsioonidel just kõige parem maine. Kahjuks räägivad inimeste teod rohkem kui kõlavad lubadused; vabasektori organisatsioonide piiratud rahalised ressurssid ei võimalda neil isegi kvaliteetset kommunikatsiooniteenust sisse osta – mis siis veel professionaalsest konfliktijuhtimisest ja lepitusteenusest rääkida! –  ja põlve otsas tehtud asjad kipuvad jääma kiduraks. Sosistatakse rahapesust ja vaadatakse viltu. Ent tahe head teha ei tohiks kaduda, eriti, kui oled veel noor!

Teisalt tekib eetiline – ja enamasti ka praktiline – dilemma kohe, kui soovid käivitada projekti, mis toetaks mõnda majanduslikult haavatavas positsioonis olevat sihtrühma ühiskonnas (loe: inimesi, kel pole piisavalt raha). Kuidas teha head ja katta elementaarsedki kulud, kui inimesed, keda soovid aidata, ei suuda maksta? Võib-olla elavad nad sotsiaaltoetustest, võib-olla on abivajaja hoopis niisugune tegelane, kel polegi pangakontot ega sissetulekut, näiteks loomakaitse puhul on see enamasti nii. Sellisel juhul ei saa Sa parimagi tahtmise juures seada oma projekti eesmärgiks kasumitaotlemist ja osaühingu asemel tuleb asutada hoopis mittetulundusühing või sihtasutus. Ole mureta, on ka selliseid organisatsioone, mis toimivad eetilistel põhimõtetel! Sina võid olla üks neist, kes teistele head eeskuju näitab. 😉


Pea meeles, et iga organisatsiooni eesmärk on tegutseda jätkusuutlikult.

Ka siis, kui soovid teha vaid ühekordse projekti, pead suutma selle tähtajaks ära majandada. Tulud ja kulud peavad paigas olema, eesmärgid täidetud ja tulemus käegakatsutav, paremal juhul ka numbrites mõõdetav. Jah, ka inimeste heaolu või positiivset emotsiooni saab mõõta, kui korraldad väikese tagasisideküsitluse, näiteks.

Milliseid äriteadmisi on heategevusprojekti juhtides kindlasti tarvis?

ESITEKS. Tunne oma klienti

Sinu klientideks on heategevuses nii rahastaja kui lõppkasusaaja ehk tarbija. Rahastaja ostab head emotsiooni, positiivset kuvandit, võib-olla ka kontakte tulevase koostöö tarvis. Lõpptarbija on see inimene, kes saab kätte toote või teenuse ehk selle hea, mida Sa teed oma projektis. Näiteks toidu, nõustamise, lõbusa ajaveetmise või raha. Täpselt nagu äriettevõtteski on edu võti klientide tundmaõppimine ja arvestatava kliendibaasi loomine. Millest alustada? Kaardista kõik abivajajad ja inimesed ning ettevõtted, kel võiks olla piisavalt raha ja huvi, et just niisugust projekti toetada.

TEISEKS. Käitu alati usaldusväärselt!

Usaldus on oluline komponent ükskõik missuguses inimsuhtes, olgu tegemist äritehinguga või abieluga. Ilma usalduseta inimesed Sinuga koostööd ei tee. Hüva, Sa tead mõnda vabasektori organisatsiooni, kus kiusatakse kedagi. Kardad, et selline käitumine võib ka Sinu usaldusväärsust kahandada, kui inimesed loevad Su meiliallkirjast sõnalühendit MTÜ? Nii ja naa. Kindlasti on Sul vaja kõvasti pingutada, et skeptikud ümber veenda. Aga samuti ei tasu liigselt põdeda. Eesti on piisavalt väike, et halvad inimesed kannaksid halba mainet oma persoonibrändiga kaasas, mitte ei rikuks terve sektori või organisatsiooni kuvandit.

KOLMANDAKS. Tee korralik finantsplaan ehk pane kirja kõik tulud (annetused) ja kulud, e n n e kui asud tegutsema!

Kõige enam heidetakse vabasektori inimestele ette finantskirjaoskamatust. Eks sealt võrsuvad ka rahapesu ja muude pättuste kahtlused. Numbrid räägivad selget keelt ja kui Sina seda keelt ei mõista, siis need inimesed, kes numbrite keeles räägivad, ei saa omakorda Sinust aru. Excel on imepärane abimees, samuti kalkulaator ja tavaline märkmik! Uuri hindu, küsi soodustusi ja pane kõik kirja! Pea meeles, et kui teed heategevust, siis võid endale ikkagi palka maksta või vähemalt ettevõtmisega seotud kulud (nt bussipiletid, bensiini, telefoniarved) katta. Kui hakkad vinnama heategevusprojekti eelarvest raha aga oma isiklike kulutuste tarbeks, mis pole mitte kuidagi Sinu organisatsiooni tegevusega seotud, on kuri karjas. Kui ettevõtluses peetakse teatud määral ooüütamist isegi aktsepteeritavaks ja eetiliseks, siis inimeste sotsiaalne närv MTÜ-de ja SA-de puhul on oluliselt tundlikum. Kui soovid nihverdada, siis tee seda kusagil mujal kui heategevuses!

NELJANDAKS. Eetika ei ole ainult lollidele, vaid on praktiline tööriist parima tulemuse saavutamiseks.

Nõukogudeaegne suhtumine, kus eetilised väärtused heideti kõrvale kui väikekodanlik tõusiklikkus või kurja aadli rahvavaenlaslik jäänuk, on tarvis ära unustada. Eetikareeglite järgimine mitte ei kahanda Su edu, vaid kasvatab seda jõudsalt. Lõppude lõpuks, Nõukogude Liit varises ju kokku iseenesest, eksole. Kas pole see mitte kõnekas näide sellest, et tol ajastul levinud tõekspidamised ja arusaamad ei olnudki määratud kaua kestma ning toovad tänaseni pigem häda ja viletsust kui õnne ja rahulolu?

Print Friendly, PDF & Email
  • 1
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
  •  
    1
    Share

Comments

comments