Kuidas kaitsta ennast PAHATAHTLIKE inimeste eest?

Lilly Silberg Nordic Passionista
Lilly Silberg, Miss Estonia 1931*. Foto minu vanaema albumist.

Ma pole elu sees saanud nii palju sõimata võhivõõraste inimeste – just naiste – käest, nagu 2015. aasta suvel, mil otsustasin käivitada esimese eestikeelse spetsiaalselt naistele mõeldud äricoachingu projekti Nordic Passionista.

Mehed kiitsid ja tunnustasid, äärmisel juhul väljendasid skepsist; naised needsid ja kurjustasid.

Miks me ometi nii pahatahtlikud ja õelad oleme?

Alustan seekordset blogipostitust aga hoopis kaugemalt, ühest teisest ajastust. Eesti Vabariigi kuldajast, kui soovite. Jah, ma tean, et Pätsu kirujate meelest ei kõlba 1930ndad meie riigis mitte kassi saba alla ka, aga poliitikakaugetel inimestel läks tol ajal võrdlemisi hästi. Kõigil inimestel Eestis läks päris hästi. Me naeratasime julgemalt ja olime üksteise suhtes viisakamad, heasoovlikumad ja vastutulelikumad. *Missivõistlused 1930ndatel olid ilu, graatsia ja vooruslikkuse mõõdupuu.

Kuni punane katk hävitas kõik.

Kes on sattunud vaatama Mart Sanderi seriaali “Litsid”, mis ajastutruudusega teeb kohati silmad ette ka Hollywoodi linateostele, võib kergesti unustada, et tolle sarja naispeategelased olid ühiskonna madalaima klassi eliit. Prostituudi elukutse ennesõjaaegses Eestis tähendas paaria staatust. See ei olnud midagi võrreldavatki täna raha eest seltskonda või seksi pakkuvate kurtisaanide, eskorttüdrukute või seltsidaamide omaga. Ka sarjas tuleb vihjamisi välja, et noored naised on niisuguse valiku teinud eluraskuste sunnil – kes abieluvälise raseduse tõttu kodust pagenud, kes perekonna toetuse puudumisel ise endale elatist teenima sunnitud. Bordellipidaja proua Kuke lugu on samuti klassika – kaks luhtunud abielu ja lähisuhtevägivald.

Ometi käituvad nood tütarlapsed seal sarjas märksa sulnimalt ja viisakamalt kui väga paljud täna Eestis elavad naised. Ka väga austusväärseid positsioone hoidvad, ühiskonnas tunnustatud naised.

Selline karjuv vastuolu paneb mõtlema.

Millest oleme ajaloo tormituultes nii jäädavalt loobunud, et tänane naispoliitik või pearaamatupidaja käitub kohati labasemalt kui 1939. aasta lits?

Oma inimväärikusest.

Eestlaste saatus on olnud kurb. Väga kurb.

Aga me ei ole kaugeltki ainsad, kes ajaloo jooksul ebaõiglust ja vägivalda on kogenud. Meid on lihtsalt väga vähe ja seepärast mõjub iga raudse rusika hoopi nii palju võimsamalt.

Täpselt samamoodi nagu ka Jumal taevas ei saa hoobilt olematuks muuta 1940ndatel Eestile ja siinsetele rahvastele osaks saanud kurjust ning ebaõiglust, ei ole mõtet eitada seda pahatahtlikkust, mis meie kodumaal täna inimestevahelistes suhetes valitseb. Värske depressiooniteadlikkusekampaania #mustlumi toob ilmekalt välja omavahelise õelutsemise tagajärjed: iga teine inimene Eestis võib olla kogenud sügavale masendusele viitavaid tundemärke ja iga viies inimene on mõelnud elust lahkumisele. (Loe lähemalt: https://novaator.err.ee/688783/depressioonitesti-taitnutest-viiendik-molgutab-surmamotteid.)

 

Kuidas kaitsta ennast vihkajate eest?

 

ESIMENE SAMM. Tee selgeks esimese asjana, kui asud kasutama uut sotsiaalmeedia kanalit või e-postiplatvormi, kuidas blokeerida ebasoovitavad sõnumid ning pahatahtlike kasutajate kontod. Kuna suurem osa suhtlusest võõraste inimeste vahel saab tänapäeval alguse just küberruumis, siis kõige targem on võtta ettevaatusabinõud tarvitusele just siin. Samuti võib tekkida vajadus kellegi tuttava sõnumeid blokeerida.

Pea meeles, et Sa ei pea taluma küberkiusu ega Sinu pihta saadetud kurje sõnumeid. Kübertrolliga, ka siis, kui see inimene oli veel hetk tagasi Su hea sõbranna või kolleeg, ei ole mõtet vaielda. Blokeeri sõnumid ja hoia sellest inimesest eemale. Kui kiusamine muutub süstemaatiliseks, siis teavita politseid.

Samamoodi saab blokeerida ahistajate telefoninumbreid, suunata konkreetselt e-postiaadressilt tulevaid kirju kas otse prügikasti või eraldi kausta. Tänapäevaste suhtluskanalite loojad on muutnud enesekaitse tujurikkujate eest nii lihtsaks ja automatiseeritavaks, et suudad paari nupulevajutusega kaitsta täielikult oma meelerahu ja privaatsust.

TEINE SAMM. Ära võta kellegi sõimu ja kurje sõnu isiklikult!

Seda on lihtsam öelda, kui teha. Pahatahtlikkus teeb haiget või parimal juhul tekitab segadust ja meelehärmi. Miks ta seda teeb, kui mina olen tema suhtes heatahtlik?

Tõde on lihtne. Kurjus on selle inimese probleem, kes on kuri. Ära võta võõrast muret enda kanda! Kui keegi räuskab ja sõimab, siis on temal paha olla. Ta vajab abi, mõistmist ja kaastunnet. Loomulikult on tal kõike seda kaasinimestelt suhteliselt keeruline saada, kui ta nii vaenulikult käitub. Aga probleem on siiski tema, mitte Sinu sees.

Kujutle, et Sinuga suhtleb jonniv laps, mitte täiskasvanud mees või naine. Laps, kes on heitnud end supermarketi põrandale selili ja röögib kõigest väest. Ajab naerma? Väga hea! 🙂

KOLMAS SAMM. Pea meeles, et õige hõlma ei hakka keegi. Kui Sa pole ise midagi valesti teinud, siis kaitseb Sind seadus. Ükskõik, mida teine inimene Sulle ütleb või kuidas Sind ähvardab – kui Sinu käitumine ei anna põhjust ebasoovitavate asjade juhtumiseks, siis neid ka ei juhtu, ükskõik, kui palju volüümi teine oma sõimu sisse keerab.

Jää rahulikuks ja paku trollile Xanaxit. Mitte miski ei aja paharetti rohkem närvi kui ootamatult vaoshoitud vastus või varjatud pilge.

NELJAS SAMM. Tülitsedes jää ausaks! Tunnista, kui oled eksinud. Võta omaks pahatahtlikud sõnad ja teise väärikuse riivamine. Vabanda esimesena.

Me kõik teeme vigu ja võime käituda vahel mitteparketikõlbulikult. Aga parimad meie seast vähemalt ei õigusta oma sigatsemist. Pealegi, igale vihahoos lendulastud lausele on olemas selgitus.

VIIES SAMM. Leia endale sõber, kellele saad niisugustest trollidest ausalt ja valehäbita rääkida! Inimene, kes mõistab, mida Sa tegelikult mõtled ja tunned, kel on Sinuga sarnased väärtushinnangud ja kes jagab Su huumorimeelt. Keegi, kes hoolib Sinust. Kaaslane, kellele saad emotsioone ventileerida ja kes muudab Su tuju automaatselt paremaks. Kui Su lähiringis pole ühtegi niisugust sõpra, siis ka lemmikloom võib abiks olla. Võta koer ja mine jalutama või tee kodus kassile pikem pai kui tavaliselt!

KUUES SAMM. Võta positiivse meelelaadi ja elurõõmu säilitamist postsovjetiühiskonnas kui olümpiaala! Said sõimata, aga ikka tahad naeratada – medal Sulle selle eest! Keegi võõras ütles ilma põhjuseta halvasti, aga Sina ei kaotanudki terveks pärastlõunaks tegutsemislusti, vaid viisid edukalt ühe koosoleku läbi? Oled kangelane!

Kuidas ma siis vastu pidasin ja ikkagi naistele Eestis äricoachingut pakkuda söandan?

Ma tean, et kui allun provokatsioonile ja teise inimese õelutsemise tagajärjel ise kurjaks muutun, siis olen kaotanud.

Aga mulle ei meeldi kaotada!!!

Mulle meeldib võita hoopis.


Liitu uudiskirjaga ja saad TASUTA töövihiku “11 SAMMU SOTSIAALMEEDIAS VÕITMISEKS”!

Print Friendly, PDF & Email

Comments

comments