Lapsevanemaks olemise rõõmud alates 1. juulist 2020

Isapuhkus ja vanemahüvitise süsteem teevad 1. juulil läbi ühe senikehtinud reeglite suurima muutuse paindlikkuse suunas. Uued reeglid on ehk harjumatud ja keerulised esialgu tööandjatele, kuid näitavad samas, et riigina astume lõpuks ometi 21. sajandisse, kus töö- ja pereelu on mõnus sümbioos, mitte kaks erinevat maailma. Sel puhul on paslik mõtiskleda natuke pikemalt lapsevanemaks saamise üle.

Meil kõigil on omad arusaamad elust ja inimsuhetest. Nimetame neid siis väärtushinnanguteks või kiiksudeks või maailmavaateks. Oleme rõõmsad, kui meie vaated kattuvad ümbritsevate inimeste omadega, ning võime tunda kurbust, kui see nii ei ole. Absurdne on eeldada, et kõik inimesed kogevad elu ühtemoodi, ometi aga kipume seadma nõudmisi, et kõik inimesed teeksid elus valikuid sama mõõdupuu järgi.

Kasvasin üles kodus, kus valitses arusaamine, et mees peab olema edukas ja naine ilus. See on lühikokkuvõte sellest, kuidas minust feminist sai. Mitte keegi ei ole kunagi keelanud mul tegemast elus neid valikuid, mida soovin teha, aga eeldused ei ole võib-olla alati klappinud reaalsusega.

Mul ei olnud mitte kunagi plaanis lükata lastesaamist küpsemasse ikka, ometi on see nii aga juhtunud, ja ma ei kahetse. Kui olin 20ndate keskel, siis unistasin elust nagu Mamma Mia! filmis. Kümmekond aastat hiljem ei kahetse ma tollase unistuse mittetäitumist sugugi. Sest minu väärtushinnangutega käib kokku esmalt tugeva (monogaamse) paarisuhte loomine ja alles siis laste ilmale toomine. Ma võin olla feminist kõiges, mis puudutab naiste eneseteostust, äritegemist ja õiglust palga teenimisel, aga pereloomise traditsioon on minu jaoks midagi püha ja puutumatut. Sain sellest aru alles siis, kui kaalusin umbes 10 aastat tagasi uljast üksikemadust. See oleks tähendanud minu jaoks läbikukkumist ja allaandmist. Ometi tean ma üksikemasid, kes on õnnelikud ja tegusad inimesed ning teinud parima ja neile sobivaima valiku elus. Ma tean ka õnnetuid naisi, kes pingutavad “laste nimel” vägivaldset kooselu mõne totaalse sussiga.

Inimene on õnnega koos, kui ta saab elada täpselt selles vaimus, nagu tema sügavad veendumused ja väärtushinnangud juhatavad, aga paraku ei ole meile kõigile seda luksust antud. Enamik peab ühel või teisel hetkel elule alla vanduma ja korrigeerima oma arusaamisi tähtsate valikute tegemise osas. Moraalsed hinnangud on kerged tulema, kui on palju stressi, aga paraku väljendavad need pigem hindaja rahuldamata vajadusi kui absoluutset tõde.

Alati ei ole aga oma väärtustele truuks jäämine halb. Vahel sunnib elu meid siis rohkem tööd tegema, et elada just sellist elu, millest unistame. Minu jaoks oli see kindlasti motivaatoriks, et teha korda peresuhted ja muutuda avatumaks ja usaldavamaks ka paarisuhetes. Soovist tuua lapsed tugevasse suhtesse ja tugevasse perekonda tegin meeletult palju tööd iseendaga. Võtsin riske ja lõin muutusi, millest ma 10 aastat tagasi ei julgenud mõeldagi.

Nii on meil igaühel valik, kas korrigeerida oma väärtushinnanguid elamise käigus, või teha rohkem tööd selle nimel, et realiseerida elu, mis meie väärtustega kohane. Kuid me ei tohiks anda hinnanguid teiste inimeste eluvalikute kohta. Ja see on miski, mille vastu ka mina olen eksinud.

Inimesele antakse täpselt selline koorem, nagu tema kanda suudab. Öeldakse, et kui koorem on õige, siis see teeb inimese elu lihtsamaks ja rõõmsamaks. Keeruliseks läheb elu siis, kui kandam on kas liiga pisike või liiga suur.

Mitte keegi meist ei näe teise inimese sisse ega tea, mis on just tema jaoks sobiv elukoorem. Millise ülesandega just tema parimal moel hakkama saab. Ma ei suudaks läbi teha paljusid katsumisi, mida inimesed on sunnitud läbi tegema. Aga mul ei ole õigust seepärast inimest või tema valikuid veel hukka mõista. Pean seda endale aeg-ajalt meelde tuletama. Tahaks ju, et kõigil oleks hea ja mõnus elada. Tahaks, et maailmas oleks vähem kannatusi ja rohkem armastust. Aga vahel jõutakse armastuseni läbi suure valu ja raskete katsumuste. Igaühe teekond on erinev. Kaaslaste läbielamiste suhtes saab tunda empaatiat, aga mitte kedagi pole vaja päästa tema saatuse eest. Seda ei saagi päriselt teha, ma usun.

Täpselt nii on ka lastega. Igaühel neist on oma saatus. Mõnest kasvab feminist, kes raputab ühiskonna vääritikasvanud alustalasid; teisest saab leebe koduperenaine; kolmandast tippsportlane või firmajuht. Üks teekond pole õigem kui teine.

Ja pole ka õiget või vale viisi ja aega laste saamiseks. Täpselt nagu pole õiget aega ega viisi ega inimest armumiseks. Kui see juhtub, siis see juhtub. Jääb üle vaid kogemus vastu võtta või eos sellest keelduda. Kõik inimesed ei soovi lapsi vastu võtta; kõik meist ei soovi ka armastust oma ellu lubada. Sest nõnda tundub turvalisem. Teised aga hoiavad ukse avali kõigile suurtele kogemustele ja lubavad lahkelt sisse nii armastuse kui lapsed.

Kui Sulle ei meeldi Su elu, siis on Sul vaja üle vaadata valikud, mida teinud oled ja jätkuvalt teed. Uurida oma väärtusi ja seda, kuidas need Su igapäevast elu mõjutavad. Öeldakse, et konfliktid ei teki mitte kunagi vajaduste tasandil, vaid oma vajaduste rahuldamise strateegiate leidmise tasandil. Ühte ja sama vajadust on võimalik rahuldada väga mitmel erineval moel. Kui usume, et ainult üks viis on õige, sulgeme end mõttelisse vanglasse ja kannatame. Soov kogeda armastust ja turvatunnet võib avalduda laste saamisena üksikvanemana. See võib väljenduda ka abiellumisena. Või pühendumisena abivajajate aitamisele sotsiaaltöötajana. Võimalusi on veel mitmeid.

Kui oled otsustanud aga valiku kasuks lubada lähiajal lapsi oma ellu, siis siin on paar olulist muudatust, mis puudutavad nii emasid kui isasid.

Alates 1. juulist 2020…

… ja kui laps sünnib 1. juulil või hiljem, saab lapse isa võtta 30 kalendripäeva isapuhkust kuni lapse 3aastaseks saamiseni. Kui isa ei kasvata last, siis võib ta kirjutada avalduse ning anda selle puhkuse kasutamise õiguse üle lapse ema abikaasale.

… võib alates lapse 70päevaseks saamisest kuni 3aastaseks saamiseni vanema soovil vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata kalendrikuude kaupa.

Loe kehtima hakkavatest muudatustest lähemalt siit: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused.

Vanemahüvitise süsteemi muudatuse alates 1. juuli 2020
Foto: Kevin Gent, unsplash.com
Print Friendly, PDF & Email

Comments

comments