Meesõiguslane tuleb kapist välja

Isadepäev ja meeste õigused - Nordic Passionista
Isadepäev ja meeste õigused. Foto: Danielle Macinnes, Unsplash

Moodne on olla feminist. Oled naine ja mitte keegi ei tohi Sulle liiga teha. Väga õige!

Paljud naised ei tea aga seda, et feminismi varjatud pool on ka meeste õiguste samaväärne austamine. Feminism ei tohiks olla üle võlli pööratud naisšovinism, vaid samm võrdväärse partnerluse suunas. Ja võrdväärse all mõtlen ma seda, et ühtmoodi olulised on nii laste eest hoolitsemine, söögitegemine kui ettevõtte juhtimine. Ei ole lihtsaid ja labaseid “naistetöid” ning olulisi ja väärtuslikumaid “meestetöid”. Nii meeste kui naiste tööd on võrdselt olulised ja väärtustatud.

Lapsesaamise juures kipub võrdõiguslikkus aga just naistel väga sageli ununema. Isadepäeva eel sobib hetkeks ka sel delikaatsel teemal sõna võtta.

Iga vähegi lugenud mees tunneb ennast kasvõi osaliselt süüdi maailma patriarhaalse ajaloo pärast. Intelligentset inimest ei ole vaja veenda, et naised on samamoodi inimesed nagu mehed. Nad saavad aru. Väärkohtlemise juured on hoopis kusagil mujal. Need on lapsepõlvekogemuste valus kaja inimpsüühika nendes süngetes allhoovustes, mille üle meil teadlik kontroll puudub. Ehk et kui soovime paremaid mehi, kes naisi hellalt ja austusega kohtleksid, siis on meil vaja olla paremad emad oma poegadele. Beebieast saadik. Ei, tegelikult algab emaks ja isaks olemine ju palju varem. See algab mehe ja naise ühise otsusega laps ilmale tuua.

Kulla naised ja emad, kui paljud teist leppisid oma laste isadega kokku, et nüüd on õige aeg?

Või laps lihtsalt juhtus ja mees pandi perekonna survel ning ühiskonna heakskiidul fakti ette, et temast saab isa?

Kui nõuame #metoo kampaania käigus häälekalt, et mees kooskõlastaks iga pilgu ja puudutuse meiega enne seksuaalset lähenemiskatset, siis kas ei kõla õõnsalt teadmine, et enamike meeste käest ei ole tõenäoliselt mitte kunagi küsitud, kas ja millal (või kellega koos) nad isaks soovivad saada.

Täpselt samamoodi nagu meessoost vägistaja ei jõua tänapäeval enam kaugele, ei tule sellisest vastu mehe tahtmist isadusest suurt midagi välja. Mees võib maksta elatise, aga kõnnib pärast seda naise ja lapse juurest käed taskus minema ega vaata enam kunagi tagasi. See ei olnud konsensus, see oli vaimne vägivald.

Tänase postituse soov on kaitsta ühtviisi nii meeste õigust valida kui iga lapse õigust olla armastatud mitte ainult oma ema, vaid ka isa poolt. Mehele pealesurutud laps ei saa temalt armastust. Halastust ehk küll, aga see on juba bioloogiline reaktsioon. Laps väärib enamat.

Jalutasime sõbrannaga soojal suveõhtul rannas. Päike hakkas loojuma, taevas kumas punakaskuldsetes varjundites. Peale meie oli rannas veel paar seltskonda inimesi – kes oli tulnud lihtsalt jalutama, kes mängis koeraga, mõned suplesid. Meie lähedal mängisid hoogsalt isa ja umbes nelja-aastane tütar. Tüdruk kilkas ja hoidis isa kätest kõvasti kinni, kui too teda keerutas. Oli selge, et laps oli väga õnnelik; mees samuti.

“Vaata seda tüdrukut!” sosistas sõbranna. “Vaata, kui õnnelik see laps on! Kui sina ütled, et soovid üksikemaks saada, siis sa võtad oma lapselt isa ära! Tal ei saa mitte kunagi olema sellist õhtut nagu sellel väikesel tüdrukul… Sul ei ole selleks mitte mingisugust õigust, Eva!”

Head isadepäeva meile kõigile!


Liitu uudiskirjaga ja saad TASUTA töövihiku “11 SAMMU SOTSIAALMEEDIAS VÕITMISEKS”!

Print Friendly, PDF & Email

Comments

comments