Täna kirjutan ühest ammusest sündmusest, mis oleks võinud vabalt olemata olla. Arusaamatusest, mille põhjustas palkade ebavõrdsus minu ja mehe vahel, kellesse olin salaja armunud. See on tõestisündinud lugu. Võtkem õppust!
Raamatupidamine on äge asi.
See on täpne asi. See on ü l i täpne asi. Aga kõik, mida teevad inimesed, on ekslik, vahel saamatu, ebakindel ja enamasti võrdlemisi ebatäpne. Just seepärast soovitaksegi võimalikult palju inimeste tööd asendada tulevikus robotitega. Mitte ainult kiiruse, vaid ka täpsuse pärast. Sest inimesed teevad vigu. Ka raamatupidamises.
Finantsarvestuse tunnis pole ebanormaalne juhtum, kui on vaja parandada õpetajat, kes on paar numbrit omavahel ära vahetanud. Või saavad kõik õpilased erineva vastuse, sest sentide ümardamine muudabki tulemused e r i n e v a k s.
Ehk et see on ala, mida õppides ja kus töötades õpid imekiiresti, et me kõik teeme vigu. Või täpsemalt – et vigade tegemine on möödapääsmatu. Igaühe jaoks. Ka suurettevõtte finantsjuht pole ilmeksimatu. Ka tema võib numbrid sassi ajada või kirjutada mõnesse kohta ühe nulli rohkem või vähem. Lohakusest. Hooletusest. Ärevusest. Väsimusest. Lühidalt, inimlikust ekslikkusest.
Hea asi raamatupidamise juures on kahekordse kirjendamise põhimõte – vead tulevad välja. Sa saad väga kiiresti tagasisidet, et oled midagi valesti teinud ja suurem osa raamatupidamise igavast, frustreerivast ning katsumusterohkest poolest seisnebki vigade otsimises. Olen ise kulutanud umbes viis tundi näiteks sellele, et saada teada, et lattu tulnud kauba arvel olid numbrid sisestatud järjekorras 96, mitte 69. See on see koht, kus robotid saaksid tõenäoliselt abiks olla.
Tippu jõuavad finantsarvestuse alal inimesed, kes detailide ebakõla peale närvi ei lähe ja suudavad leida lahenduse.
Probleemide lahendamise oskus on see, mille eest tippudele makstakse.
Aastaid tagasi arvasin ma aga, et raamatupidamine on kõige igavam asi maailmas. Täna arvan täpselt vastupidi. Milline õnn, et meie vaated elule muutuvad!
Hüva, aga nüüd selle loo juurde, kus palgaerinevus minu ja ühe mehe vahel tekitas aastatepikkuse kaose ja segaduse, kuna selgus, et lisaks väga headele raamatupidajatele, suudavad ka väga palju raha küsivad kommunikatsioonispetsialistid teha oma erialases töös ehk siis suhtlemises korralike prohmakaid.
Olin noor ja naiivne ja arvasin, et inimene, kes saab oma palgatöö eest minust rohkem raha, on kindlasti minust parem suhtleja ka igas elusituatsioonis.
Ma isegi ei kaalunud võimalust, et lobi(se)misega n i i palju raha teeniv mees võiks kohmetu või ebakindel olla või midagi valesti öelda.
“Nii konkreetselt (loe: halvasti) ütleski sulle või?” imestasid kaastundlikud sõbrannad.
Noogutasin pisaraid neelates. “See oli vist täpne tsitaat jah.”
“Jah, aga tead, need inimesed, kellel on palju raha ja kes näevad head välja, muutuvadki väga ülbeteks.” Ja kõik imestasid, k u i halvasti ta oli julgenud mulle näkku öelda.
Aastaid hiljem sattusin ühe väljamaalt pärit naissoost kunstnikuga sellest situatsioonist rääkima ja tema esimene reaktsioon oli mehe suhtes üllatavalt empaatiline. “Võib-olla ta tahtis lihtsalt aus olla?” pakkus too naine osavõtlikult.
“Aus? Niimoodi?” ahmisin õhku. “See oli solvang! See oli väga ülbe solvang! Sihilik!!!”
Kunstnik nähtavasti arvas, et minuga vaidlemisel pole mõtet ja noogutas. “Jah, aga võib-olla tema sõnadel on mõni muu selgitus, kui see, mida sa seni oled ainuvõimalikuks pidanud,” jätkas naine. “Harilikult on kellegi sõnadel või käitumisel mingi muu põhjus, kui see, mida meie arvame olevat. Või siis vähemalt võib olla erinevaid põhjusi. Mõtle sellele!”
Ei, see arusaamatus ei ole tänaseni lahenenud ja ma võin vaid aimata, mida skype-aknasse trükitud tähemärgid ja emotikonid võisid t e m a jaoks tähendada. Aga see pole ka tänase postituse point.
Mõte on hoopis see, et ma poleks mitte kunagi nii sügavalt solvunud, katkestanud temaga suhtlemist ja ignoreerinud inimest idioodi järjekindlusega, kui meie palgaerinevus poleks olnud nii drastiline. Nii röögatu. Nii absurdne. Ja ilmselgelt põhjendamata.
Liitu uudiskirjaga ja saad TASUTA töövihiku “11 SAMMU SOTSIAALMEEDIAS VÕITMISEKS”!
