Mahatma Gandhi on öelnud, et vaesus on kõige jõhkram vägivallavorm maailmas. Kuidas nii?
Ajal, mil valimisvõitlus vaikselt tuure kogub ja iga päev meedias midagi meelelahutuslikku esile toob, võiks teha erakondade nn vaesuskalkulaatori. Ehk et kuidas suhtuvad erinevate parteide esindajad Eestis nii trendikasse nähtusesse nagu VAESUS.
Siinkohal minu improviseeritud ja täiesti ilukirjanduslik ennustus, mida see vaesuskalkulaator siis öelda võiks.
Reformierakond ütleks, et vaesed on vabalt (demokraatlikult) ise oma varandusliku seisuse valinud. Meil on siiski meritokraatlik egalitarism ehk maakeeli, kel huvi on, see saab rikkaks. Seega, kes joob või ei suuda arveid maksta, vastutab ise oma seisundi ja valikute eest. Psühhiaatri juurde peab Soome sõitma?! Olge normaalsed, Eestis ei olegi vaimse tervise probleemidega inimesi! See on mingi sallitallajate järjekordne ulm. Ei, me põhimõtelliselt ei legaliseeri kanepit just selliste imelike avalduste pärast.
Keskerakond seevastu tõstab vaesuse pjedestaalile. Sa ei suuda endale bussipiletitki osta?! Pole vaja! Riiläks! Me maksame ise Su sõidu kinni, jätame Sulle natuke rohkem raha kalliksläinud viina ostmiseks kätte ja saadame Su vanaemale sünnipäevaks klanitud postkaardiga õnnesoovid. Vaesus on cool. Marx oli ka vaene. Glory, glory, hallelujah! Võta vabalt, eks!
Ülejäänud parteide vaesusega seotud sõnumitel ma pikemalt ei peatu, sest EKRE ja sotsiaaldemokraadid on siiski marginaalsed tegijad Eesti tipp-poliitikas ning ülejäänud parteisid ähvardab oht jääda alla valimiskünnise.
Lühidalt on mu poliitpila mõte aga selles, et kaks Eesti suurimat erakonda ei ole võtnud vaevaks isegi mitte d e f i n e e r i d a Eesti ühiskonna kõige suuremat valupunkti ehk VAESUST, rääkimata siis tegevusplaani koostamisest selle leevendamiseks või kaotamiseks.
Sooline palgalõhe, raskesti ligipääsetav arstiabi, omastehoolduseprobleemid, elatisabi sissenõudmine – ükskõik, millisest kirgikütvast ja olulisest probleemist me täna ka räägime, kõik need mured taanduvad ühisele nimetajale ja selleks on VAESUS.
Me oleme vaesed. Rahaliselt vaesed. Loodusvarade mõttes ehk mitte nii väga, kui loodusliku rikkusena näha puhast õhku, metsa ja kaunist loodust, mitte ainult fossiilsete kütuste toormaterjale.
Kultuurilise rikkusega on lood hoopis teised. Meil on Laulev revolutsioon, Arvo Pärt, rahvuseepos, laulupidude traditsioon, Ewert And The Two Dragons, Tallinn Music Week, Pimedate Ööde Filmifestival, Seltsimees Laps ja Moonika Siimets jne – aga keda see kõik ikka nii väga huvitab, kui arenenud lääneriikides elementaarsed teenused pole meie inimestele kättesaadavad või umbes kolmandik lastest elab niisuguses vaesuses, et ei saa kõhtu korralikult täis süüa?
Aga kas siis peabki nii palju sööma ja arstide vahet traavima? Inimesed jäid ju Siberis ellu ja pole neil häda midagi. Miks on vaesus nii halb asi?
Kergitan siinkohal saladuseloori seni vaid sotsiaalteadlaste pärusmaaks peetud teadmistelt (iroonia!).
Esiteks, vaatleme esmalt lähemalt, misasi vaesus üldse on. See on ressursside puudus. Täpsemalt, see on eluks vajalike ressursside puudus või ebapiisavus.
Jah, Sa jääd füüsiliselt ellu, kui teenid Tallinnas 500 eurot kuus, aga see summa on e b a p i i s a v, et elada täisväärtuslikku elu. Mõistate?
Kui Sa teenid täna täpselt 500 eurot kätte ja maksad selle eest kõik oma elamisega seotud kulud, siis umbes pool sellest rahast läheb Sul mõne kapitaolise korteri üürimiseks. Ülejäänud raha kulub toidule ja esmatarbevahenditele nagu tualettpaber ja hambapasta.
Eriarsti juurde minekuks pead säästma, et maksta elementaarset visiiditasu, samuti ravimiteostuks koguma raha mitu kuud. Sa ei saa nii madala sissetuleku juures endale haigeolemist lubada! Samuti ei saa Sa minna spordiklubisse, et oma tervise eest hoolitseda. Sul pole raha, et end vaktsineerida. Nii hipsterlikest asjadest nagu kino, teater või kultuuritarbimine laiemalt ma parem ei hakka rääkimagi. Hambaarsti juurde saad minna kord aastas Haigekassa kompensatsiooni eest.
Sul ei ole raha, et osta endale koju televiisorit või arvutit, Sa ei tea praktiliselt midagi maailmas toimuvast. Raamatukogud on õnneks tasuta ja kui väga viitsid, siis leiad sealt ka rahvusvahelist ajakirjandust, inglise keeles ja puha. Aga kui Sul on lapsed ja pole aega igal vabal hetkel lugemissaalis töllerdada? Mis siis ikka.
Ehk et mida ma püüan öelda, on see, et materiaalsete ressursside puudus tekitab paratamatult tõrjutuse ühiskonnaelust laiemalt. Sul ei ole raha, et kaasaegsest maailmast osa saada. Isegi Eestis võid Sa jääda paljust ilma ja seega elust kõrvale, kaugemale reisimisest ma parem ei räägigi. Selle nimi on s o t s i a a l n e tõrjutus ja see on tont, millega arenenud maailm võitleb. Kõik on kaasas, kõik saavad osa. Mitmekesisus rikastab, sest iga inimene on vajalik. Tõepoolest ongi. Aga vaesus paneb ühiskonnaelus osalemisele piirid peale. Väga otseselt.
Niisugusel inimesel, kel on piiratud ligipääs ühiskonna hüvedele, kaob peagi ära tunne, et ta on selle kogukonna liige. Ta irdub ja eemaldub, paremal juhul omasuguste kampa, hullemal juhul jääb päris üksi. Just niimoodi tekivad hiljem korravalvuritele palju peavalu tootvad subkultuurid, mis saavad maailma asjadest aru isemoodi. Pikemas perspektiivis aga sulab niisuguse eraldunud inimese eneseväärikus, ta minapilt muutub, ta hakkab tajuma end ebavajalikuna ja ebasoovitana ning ta muutub ükskõikseks ja apaatseks ümbritseva suhtes. Sellist inimest tagasi täisväärtusliku elu juurde tuua on aga juba nii rahaliselt kallis kui ajaliselt pikk protsess.
Nordic Passionista blog sai alguse soovist parandada Eesti inimeste elujärge, pakkuda tuge ja lohutust neile, kel on unistusi ja ambitsioone, kuid napib kas pealehakkamist või oskusi. Soovist muuta see maailmanurk, kus elame, kasvõi natukene paremaks paigaks või siis poeetiliselt väljendudes, jätta see koht maha parema paigana, kui mina ta eest leidsin. Ma räägin siinkohal ainult blogist; äricoaching ja konsultatsioon on algusest peale olnud tasulised teenused.
Vaesus on alati inimeste loodud ja illusoorne seisund.
Looduses ei eksisteeri vaesust niisugusel kujul nagu inimühiskonnas. On küll ressursside puudust, aga ei ole ressurssidest eemale tõrjumist. Mõelge sellele, kulla inimesed, kes te teenite 1500 eurot ja rohkem puhtalt kätte igas kuus. Teie olete ka vaesed, muide. Vana Euroopa ja paljude Uue Maailma elanike meelest näiteks.
Liitu uudiskirjaga ja saad TASUTA töövihiku “11 SAMMU SOTSIAALMEEDIAS VÕITMISEKS”!
