Selline mõte käib varem või hiljem läbi iga ettevõtja peast ja siin ei ole ühest ja õiget vastust, kuid mõned vaatenurgad tasub siiski läbi mõelda. Nagu oma eelmises blogipostituses mainisin – tuleb ka siinkohal kasuks realistlik eelarve mis sisaldab soovitavat palgataset, sest …
Ettevõtte võimalused on esimene asi mis määrab Sinu palgataseme – kui käivet pole, võid palgast unistama jäädagi. Kui mõningane käive tekib, tuleb minna oma eelarve juurde ja vaadata kui palju raha jääb Sul üle peale kulude tasumist ja kui palju soovid koguda ettevõtte mustemateks päevadeks – paned kõrvale pangakontole või investeerid. See, mis üle jääb, on tulemus, mille arvelt saad omale palka maksta.
Toote ja teenuse hinna kujundamisel tuleb Sulle jällegi appi eelarve – hind peab katma teenuse osutamise / toote tootmise kulud, püsikulud ja palgakulud ning investori kasumiootuse. Ainult sellisel juhul tasub Sul leping sõlmida, vastasel korral on Sul käed tööd täis aga kasumit mille arvelt palka maksta, vähevõitu.
Kui Sinu ettevõtte toote või teenuse müük on stabiilne, on mõistlik sõlmida fikseeritud palgaga leping, kui see on aga perioodiline, peaksid kaaluma iseendale tulemustasu kehtestamist – maksad % või summa iga tehingu pealt. Samuti ei pea Sa töötama tähtajatu töölepingu alusel, vaid võid endaga sõlmida ka tähtajalise töölepingu või töövõtulepingu. Püsivamate teenuste puhul vaata millise koormusega Sa neid täidad. Palka ei ole mõtet maksta täiskoha eest, kui Sul teed vaid poole koha eest. Perioodil, mil teed rohkem tööd, võid endale tubli töö eest preemiat maksta.
Mis teeb õiglase palga maksmise teema keeruliseks, on algaja ettevõtja rollide paljusus. Olla korraga juhatuse liige, investor, teenusepakkuja, palgatöötaja jne ei ole alati lihtne. Et oma rollidega pidevalt mitte vastuollu minna, oleks hea teha iseenda jaoks põhjendatud otsus, millest lähtuvalt endale tasu maksta.
Juhatuse liikme ülesanne on vastutada selle eest, et ettevõte ajaks asju korrektselt ja teeks majanduslikult põhjendatud jätkusuutlikke otsuseid. Vastutus on küll suur, aga tegema justkui ei pea midagi? Peab – just siin rollis olles tuleb võtta vastutus mõistlike ja kasumlike lepingute sõlmimise ja täitmise ees. Nende lepingute hulka kuuluvad ka lepingud oma töötajaga – väikeses ettevõttes siis iseendaga.
Investorina ootad Sa oma investeeringule – sissemakstud osakapitalile – tootlust ja Sind tegelikult ei rahulda see, et ettevõtte tulemus on imeväike või olematu. Kui suure käibe söövad ära suured kulud, võib tunduda et kogu ettevõtmine ei tasu end ära. Investeerida tasub ka ettevõtte raha ja sel juhul kui Sinu peamine tegevus ongi investeerimine, võib seda lugeda passiivseks tuluks ja Sinu töötasu suurus ei vaja peamurdmist – pealegi ei saa kindel olla, kas investeering õnnestub või mitte.
Teenusepakkuja rollis olles konkureerid Sa teiste pakkujatega ja sõltud alati turu olukorrast – vahel õnnestub sõlmida kasumlikum, vahel mitte nii kasulik leping.
Ettevõtjana tegutsedes pakud Sa teenuseid teistele ettevõtjatele läbi lepingute, mis ei paku Sulle endale mingeid sotsiaalseid garantiisid – lepingupartneri pankrot või lepingu ootamatu lõpetamine toob heal juhul kaasa tulevikuks planeeritud tulu laekumata jäämise ja halvemal juhul jäädakse Sulle lihtsalt võlgu. Kulub aega, kuni leiad uue kliendi. Sellisel juhul on Sul võimalik vähendada täiesti seaduslikult nii oma töötasu kui koormust – ainult et millest siis elada? Sel juhul on pea ainuke väljapääs see, kui oled olnud ettenägelik ja raha kõrvale pannud. Vahel saab ka ettevõte veidi kulusid koomale tõmmata – näiteks võid loobuda kontori rendist ja töötada ajutiselt kodus.
Sõlmides iseendaga töölepingu, tuleb silmas pidada seda et liiga väike palk ei motiveeri pikas plaanis kedagi ja liiga suur palk võib ettevõtte asetada raskesse majanduslikku olukorda. Võid mõelda ka nii et kui Sinu ettevõte kasvaks ja Sul oleks vaja palgata töötaja, kes konkreetse töö ara teeks, siis millise tasu eest Sa võiksid seda loota?
Kolmandaks loeb Sinu suhe riigi ja koostööparneritega. Riik reguleerib Sinu tegevust seaduste ja maksudega. Kui Sul muud töökohta pole, siis pead arvestama mitme teguriga:
- Ravikindlustuse saamiseks maksma igakuiselt sotsiaalmaksu miinimumi. Ehk juhul kui sa endale palka ei maksa, on sul ikkagi minimaalne igakuine kulu 2017. aastal 141,90 EUR.
- Täiskohaga töötamise eest tuleb 2017. aastal tasuda endale minimaalselt brutotasu 470 EUR kuus (kulu koos maksudega 629 EUR).
- Mida kõrgem on sinu palk, seda rohkem maksad kogumispensionit ja sotsiaalmaksu ning seeläbi on sul ka suuremad sotsiaalsed hüvitised. Sotsiaalmaks on riigi poolt makstavate hüvitiste (n haiguspäevad, vanemahüvitis jmt) aluseks.
Koostööpartneritele – nii klientidele, tulevastele töötajatele kui pankadele – võib Sinu ettevõtte majanduslik käekäik huvi pakkuda. Ettevõtja tegevusaruanded koos kasuminumbriga on igaühele kättesaadavad.
Kokkuvõttes arvesta ettevõtte võimalustega, jäta raha varuks, sest ettevõtja päevad pole kõik päikselised ja tagasilööke tuleb ikka ette, aga töökus ja hea tahe saavad neist reeglina võitu.
Maksa endale sellist palka mille oled välja teeninud.
Soovid värskeid blogipostitusi otse oma isiklikku e-postkasti?
