Blog

Kuidas sotsiaalmeedia su elu tuksi keerab

Austraalia koomik Celeste Barber postitab oma Instagrami kontole kuulsuste fotolavastuste “elulisi” versioone
Foto: https://www.awesomeinventions.com

Üks kurikuulsamaid asju, mis ma elus teinud olen, on tõenäoliselt geriljakampaania sotsiaalmeedias ühe Eestis mõnevõrra tuntud mehe aadressil, sest ta juhtumisi häkkis mu arvutisse ja tol ajal oli naistevastane vägivald meie ühiskonnas nii suur tabuteema, et mitte keegi ei julgenud sellest isegi poolavalikult rääkida. Vägivalda lihtsalt ei olnud. Kui sulle teise käitumine ei meeldinud, siis olid ise selles süüdi. Muuda oma suhtumist – soovitas üks psühholoogiharidusega hirmrikas naine, kes on mitme menuraamatu autor. Sest olukorda sa ju muuta ei saa.

Postapokalüptiline lilleke ehk naiseksolemise taak Eestis

Aastatuhandeid on olnud inimeseksolemise ideaaliks mees. Mehe keha, kus pole rasva, on ilusam kui naine. Mehe intelligentsus, mis on sageli lihtsakoelisem ja selgem kui naiste tundevarjunditega ilmestatud mõttekäigud, on ülimuslik. Naist on seetõttu käsitletud läbi kirjapandud ajaloo enamjaolt kui erivajadusega inimest, pooletoobist meest – kui soovite. Feministide mäss sellise käsitlusviisi vastu on see, mis tekitab eestikeelses kultuuriruumis ikka veel palju segadust. Ehkki praegune Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid andis imehea intervjuu, mida saab järelvaadata SIIN, tõrgub ka tema ent feministiks nimetamast.

Kelle lugu võidab?

Konflikti sattunud inimestel, eriti kui mõni neist kannab hinges vana traumat, võib olla ühest ja samast sündmusest väga erinev kogemus, mälestus. Kellel on õigus? Kes luiskab? Kas üks neist pingutab üle? Lineaarses, lihtsakoelises maailmas tundub, et elus juhtuvadki vaid mustvalged sündmused, kus ühe inimese kogemus peab olema õige, teised aga valetavad või ei mäleta siis hästi. Tähtis on kuulata võrdväärsena kõigi inimeste lugusid.

Ka suhtekorraldajad eksivad*

Me kõik oleme inimesed. Inimeseksolemisega käib kaasas rumalus, lihtsameelsus, väiklus ja hulk mitmeid teisi ebamugavaid nüansse, mille võiks kokku võtta ühe sõnaga – eksimine. Me teeme vigu.

Suhtekorralduse eesmärk on panna sündmused sobivas suunas juhtuma, justkui doominoklotsid, mis üksteise järel maha kukuvad. Kommunikatsiooni eesmärk on sõnumeid edastada. Kuid piir nende kahe tegevuse vahel võib teinekord üsna hägune olla.

3 suurt müüti meestest

Olete kuulnud anekdooti naisest, kes selle asemel, et olla seltskonnas kuninganna, voodis l*ts ja kodus köögitüdruk, käitub hoopis seltskonnas nagu l*ts, köögis nagu kuninganna ja voodis nagu köögitüdruk? Kui vaatan naistele suunatud koolitusi, siis nii mõnigi kord panevad need muhelema. Kas arvate tõesti, et rumala, saamatu või vägivaldse mehe annab paari võlutrikiga paremaks inimeseks muuta ja oma pilli järgi tantsima panna?

Ahistajatest ja ahistatutest ehk miks mulle Eestis elada ei meeldi?

Milline suvi see on olnud??!

Avalikkusele tuntud advokaat nõuab pensionäriprouadelt, kes kommentaariumis naisepeksjast poliitiku käitumise viisakaid sõnu kasutades hukka mõistsid, ulmeliselt suuri summasid “moraalse kahju hüvitamiseks”. Peagi astub kohtu ette noor naine Katrina, kelle change.org lehele üleslaetud petitsioon kogus väga lühikese ajaga ca 6000 toetusallkirja lõuapoolikust raadio DJ Alari Kivisaare eetrist eemaldamiseks. Oleme astunud sammukese lähemale läänelikule kodanikuaktivismile ja kohtuskäimisele, aga teeme seda ikka veel postkommunistlikku taaka seljas tirides, omamoodi. Kuid võib-olla just see kiiksuga kohtuskäimine elu Eestis nii põnevaks muudabki?

Lapsevanemaks olemise rõõmud alates 1. juulist 2020

Isapuhkus ja vanemahüvitise süsteem teevad 1. juulil läbi ühe senikehtinud reeglite suurima muutuse paindlikkuse suunas. Uued reeglid on ehk harjumatud ja keerulised esialgu tööandjatele, kuid näitavad samas, et riigina astume lõpuks ometi 21. sajandisse, kus töö- ja pereelu on mõnus sümbioos, mitte kaks erinevat maailma. Sel puhul on paslik mõtiskleda natuke pikemalt lapsevanemaks saamise üle.