Üks kurikuulsamaid asju, mis ma elus teinud olen, on tõenäoliselt geriljakampaania sotsiaalmeedias ühe Eestis mõnevõrra tuntud mehe aadressil, sest ta juhtumisi häkkis mu arvutisse ja tol ajal oli naistevastane vägivald meie ühiskonnas nii suur tabuteema, et mitte keegi ei julgenud sellest isegi poolavalikult rääkida. Vägivalda lihtsalt ei olnud. Kui sulle teise käitumine ei meeldinud, siis olid ise selles süüdi. Muuda oma suhtumist – soovitas üks psühholoogiharidusega hirmrikas naine, kes on mitme menuraamatu autor. Sest olukorda sa ju muuta ei saa.
Kuidas sotsiaalmeedia su elu tuksi keerab
Ülemüstifitseeritud trauma
Seks on tabu. Ja just sellepärast, et me seksist avalikult rääkida ei julge, on seksuaalvägivalla jõud nii suur. Vägistamise laastav mõju põhineb väga suurel määral selle teo kultuurilisel ja ühiskondlikul konstruktsioonil. Kas pole aeg võtta otsustamine ja vastutus enda kätte tagasi ning demüstifitseerida seksuaalvägivalla koletis lõplikult?
Kelle lugu võidab?
Konflikti sattunud inimestel, eriti kui mõni neist kannab hinges vana traumat, võib olla ühest ja samast sündmusest väga erinev kogemus, mälestus. Kellel on õigus? Kes luiskab? Kas üks neist pingutab üle? Lineaarses, lihtsakoelises maailmas tundub, et elus juhtuvadki vaid mustvalged sündmused, kus ühe inimese kogemus peab olema õige, teised aga valetavad või ei mäleta siis hästi. Tähtis on kuulata võrdväärsena kõigi inimeste lugusid.
3 suurt müüti meestest
Olete kuulnud anekdooti naisest, kes selle asemel, et olla seltskonnas kuninganna, voodis l*ts ja kodus köögitüdruk, käitub hoopis seltskonnas nagu l*ts, köögis nagu kuninganna ja voodis nagu köögitüdruk? Kui vaatan naistele suunatud koolitusi, siis nii mõnigi kord panevad need muhelema. Kas arvate tõesti, et rumala, saamatu või vägivaldse mehe annab paari võlutrikiga paremaks inimeseks muuta ja oma pilli järgi tantsima panna?
3×3 hetke aastast 2020
Ootamatute käänakutega ja ettearvamatute süžeepööretega 2020 saab loetud tundide pärast läbi. Jagan siinkohal lõppeva kaoseaasta 3 isiklikku topp 3.
Jõuludest ja abielust
Maailmas eksisteerib ratsionaalse mõtlemise ja argumenteeritud elustiili kiuste veel nähtusi, millesse on soputatud näpuotsatäis maagiat ja tähetolmu. Üks sellistest on kahtlemata jõulud. Ja teine – üllatus! üllatus! – on abielu.
Hellad mehed
Täna kirjutan ma erivajadusega meestest ja sellest, kui palju kurja teeb teadmatus lähisuhtes. Postitus on isiklik ja võib olla ebamugav lugeda.
Kuidas kaitsta end kiusaja eest?
Kiusamine on viimasel ajal juhtunud traagiliste sündmuste tõttu kuum teema meedias. Ja kui miski on ajakirjanduse huviorbiidis, julgevad sellest lõpuks rääkida ka inimesed omavahel. Justkui meedia jõustaks ja annaks loa teatud tabudelt loor kergitada ning neid rohkem mitte eitada. Sest Eesti on eituse ühiskond, meeldib meile seda tunnistada või mitte. Kuidas saab lahendada probleeme, mille pärast inimesed endalt aegade algusest saadik elu võtnud on, kui seda probleemi justkui ei eksisteerigi?
Suvi?!
Viimasest postitusest on päris palju aega möödunud ja see aeg on olnud pööraselt põnev ning sündmusterohke. Millega ma siis vahepeal hakkama sain? Lõpetasin Tallinna Majanduskooli, käisin kohtus, puhkasin mõne päeva, tantsisin esimest korda elus tantsupeol ja marssisin peorongkäigus ning tegin selle kõige kõrval kõvasti tööd.
Miks nad saavad?
Soovitan kõigile lugemiseks Eesti Ekspressis ilmunud ja veebis tasuta kättesaadavat artiklit lähisuhtevägivallast. Eero Epner on teinud väga head tööd. Vägivallakirjeldused on täpsed, õõvastavad, muljetavaldavad. Abitut nõutust on palju, konstruktiivseid lahendusi justkui polekski. Aga see ei ole autori süü, vaid selline on Eestis levinud suhtumine vägivallaprobleemide puhul. Meid ju küüditati, teate küll. Vägistati ja rööviti ja tapeti ja me ei saanud mitte midagi sinna parata. Me olemegi saamatud ja kaitsetud. Taara avita!
Lähisuhtevägivalda ei ole kohane võrrelda küüditamisega.
Täna kirjutan ma sellest, miks lähisuhtevägivald üldse juhtuda saab naise vaatepunktist, kes on ise päris jõhkra vaimse vägivalla üleelanud.