Kuulujutt on võimas kommunikatsioonivahend, kui inimesed, kes juttu kuulevad, seda ka uskuma jäävad. Näiteks enne viimatisi presidendivalimisi räägiti Tallinnast kaugemal lugu sellest, kuidas Savisaar päevapealt kriminaaluurimise alt vabaneb, kui Siim Kallas presidendiks valitakse. Valijamehed näitasid Siimule punast tuld ja pika näoga jäänud mees ei saa ilmselt tänaseni lõpuni aru, mis siis 2016. aasta septembris täpselt juhtus.
Sina ei pea olema nagu Siim. Kui mõistad kuulujutu tekkimise ja levimise dünaamikat, võid seda inimrühmadega paratamatult kaasaskäivat fenomeni edukalt enda huvides ära kasutada. Kuidas? Loe lähemalt tänasest blogipostitusest!
SAMM 1. Suhtle inimestega!
Selleks, et teada, mida räägitakse ja kellest räägitakse, on vaja kõigepealt inimestega suhelda. Kuulujutte ei räägita kunagi päris juhuslikele tuttavatele. Me kõik oleme natuke ettevaatlikud võõrast sõnumit levitades, sellepärast on vaja esmast usaldust, et saaksid põnevaid külauudiseid teada. Ja levitada.
SAMM 2. Ole huvitav, aga natuke salapärane!
Kuulujutte ei räägita mitte kunagi inimeste kohta, kes on igavad. Selleks, et teised inimesed tahaksid oma kallist aega Sinust rääkimisele pühendada, pead Sa millegi poolest neile intrigeeriv ja põnev ja oluline tunduma. Sa ei võid eristuda teistest oma intelligentsi, sissetuleku, prominentsete sõprade, töökoha, keerulise lapsepõlve või mõne muu silmapaistva omaduse tõttu, aga kuidagi eristuma Sa pead, sest muidu ei viitsi mitte keegi Sind taga rääkida.
Teine oluline aspekt kuulujutu kangelaseks saamisel on teatav salapäraloor, mida Sa puistad enda ümber nagu tähetolmu. Räägi endast, aga mitte kunagi kõike ja liiga detailselt! Jaga infot tükkhaaval, jäta inimesed ihalema uusi põnevaid seiku Sinu elust!
Miks salapära nii tähtis on? Sest infonälg hoiab meie meeled elevil. Sest me oleme nii uudishimulikud. Sest meil on komme täita lüngad muidu igati lummavas loos omaenese fantaasiaga. Sa räägid poole oma loost, aga ülejäänud poole leiutab kuulujutu edasirääkija juurde. Ja nõnda õigupoolest sünnibki kuulujutt, mida peetakse üheks folkloori ehk rahvapärimuse vormiks ja kus faktid põimuvad imeilusasti pooltõdede või väljamõeldistega.
Nüüd tuleb väga oluline info! Kuna Sa ei saa kontrollida seda poolt kuulujutust, mida inimesed seda edasi kõneldes ise juurde leiutavad, ole hoolas nende faktidega, mida Sa enda kohta jagad. Jutusta neid mitu korda erinevas sõnastuses ringi, korda kõige olulisemat, nii et see kuulaja mällu kinnistuks.
SAMM 3. Selgita välja, kes levitab hea meelega kuulujutte!
Järgmine oluline aspekt argipäeva superkangelaseks saamise juures on teada täpselt, kes armastab võõrast infot edasi anda ja teeb seda nii, et kuulujutt saab tekkida. Kui mina üldse kellegi teise elujuhtumistest pajatan, siis ei maini ma nimesid ega äratuntavaid omadusi. Kasutan väljendeid nagu “üks tuttav” või “üks sõbranna” või midagi sama ebamäärast. Sageli on meil kõigil õppida kellegi kolmanda eksimustest või kordaminekust, aga me ei pea teise eludetaile kohe kuulutujuks muutma. Kui aga kohtad kedagi, kes räägib inimestest hästi detailselt ja personaalselt, siis on tõenäoline, et ta armastab ka kuulujutte levitada.
Ja edasi? Räägi sellele inimesele, kes kuulujutte levitab, ka oma lugu, mida soovid jagada ilma sotsiaalmeedia abita!
Täpselt nii lihtne see ongi.
SAMM 4. Kontrolli aeg-ajalt, millist elu kuulujutt elab!
Enamasti ei tule inimsed Sinu käest otse küsima asjade kohta, mida Sinust tagaselja räägitakse. Mõned siiski tulevad ja nii saadki teada, kas ja kuidas kuulujutt oma tööga hakkama on saanud.
Pigem soovitan, et palud, et Su usaldusväärsed sõbrad hoiaksid oma kõrvad lahti ning annaksid Sulle teada infost, mida nad Sinu kohta kuulma on juhtunud. Kui oled kuulus inimene, siis võid kuulujutust lugeda hoopis meedia veergudel. Eks igalühel on omad tagasisidemehhanismid, ära häbene neid kasutada!
BOONUSSAMM. Kuidas ennast libainfot täis kuulujutu eest kaitsta?
Kommunikatsioonimaailmas on enda kaitsmisel vaja meeles pidada kahte reeglit.
Esiteks, räägi juhtunust alati esimesena. Minu soovitus on rääkida tõde. Sa ei pea rääkima kogu lugu, aga palun ära vähemalt valeta. Räägi täpselt nii palju, kui võõral inimesel on vaja teada, et juhtunut mõista.
Teiseks, ära istu kuss, kui oled kuulnud või lugenud enda kohta käivat laimu. See on kõige tüüpilisem viga, mida inimesed kipuvad tegema. Me lihtsalt püüame ignoreerida meie kohta esitatud valeinfot, kuna sellega tegelemine tundub liiga valus ja vaevarikas. Hüva, Sa ei peagi kohe kohtusse minema, kui keegi väidab Sinu kohta midagi nii absurdset nagu näiteks postituse avalõigus, aga Sul on alati võimalus kirjutada või rääkida juhtunust oma versioon. Seda saab edukalt teha kasvõi sotsiaalmeedias.
Kuulujutt on üks vanimaid senisäilinud sotsiaalse suhtluse vorme, mis on sama vana kui inimkond ja mis eksisteeris tõenäoliselt palju varem kui inimesed artikuleeritud kõne omandasid ehk inimkeeles rääkima hakkasid. Kuulujutu nagu iga teise sotsiaalse fenomeni esialgne eesmärk on positiivne – turvalisuse tagamine kogukonnas. Me kõik tahame teada, kui keegi on ohtlik ja näiteks peksab naist (või meest) või kellegi vara on röövitud. Kõige ürgsem viis sellistest sotsiaalsetest anomaaliatest teada anda oligi teha seda kuulujutu vormis. Kui kuulujutt on piisavalt “kleepuv”, siis levib see justkui iseenesest ja palju kiiremini kui metsatulekahju. Hävitustöö, mida valel baseeruv kuulujutt teha võib, on umbes sama kohutav nagu eelmainitud põlengu puhul. Just seepärast ei tasugi jääda vaikselt istuma ja ootama, et “inimesed ise aru saaksid, mis on tõde ja mis mitte” (usu mind, nad ei teegi seda, sest meid ei huvita mitte alati tõde, meid köidavad hoopis põnevad lood).
Kui soovid kuulujuttude dünaamikat lähemalt tundma õppida, alusta näiteks raamatust “Beyond You And Me: Inspirations And Wisdom For Building Community”.
