Blog

Kuidas sotsiaalmeedia su elu tuksi keerab

Austraalia koomik Celeste Barber postitab oma Instagrami kontole kuulsuste fotolavastuste “elulisi” versioone
Foto: https://www.awesomeinventions.com

Üks kurikuulsamaid asju, mis ma elus teinud olen, on tõenäoliselt geriljakampaania sotsiaalmeedias ühe Eestis mõnevõrra tuntud mehe aadressil, sest ta juhtumisi häkkis mu arvutisse ja tol ajal oli naistevastane vägivald meie ühiskonnas nii suur tabuteema, et mitte keegi ei julgenud sellest isegi poolavalikult rääkida. Vägivalda lihtsalt ei olnud. Kui sulle teise käitumine ei meeldinud, siis olid ise selles süüdi. Muuda oma suhtumist – soovitas üks psühholoogiharidusega hirmrikas naine, kes on mitme menuraamatu autor. Sest olukorda sa ju muuta ei saa.

Postapokalüptiline lilleke ehk naiseksolemise taak Eestis

Aastatuhandeid on olnud inimeseksolemise ideaaliks mees. Mehe keha, kus pole rasva, on ilusam kui naine. Mehe intelligentsus, mis on sageli lihtsakoelisem ja selgem kui naiste tundevarjunditega ilmestatud mõttekäigud, on ülimuslik. Naist on seetõttu käsitletud läbi kirjapandud ajaloo enamjaolt kui erivajadusega inimest, pooletoobist meest – kui soovite. Feministide mäss sellise käsitlusviisi vastu on see, mis tekitab eestikeelses kultuuriruumis ikka veel palju segadust. Ehkki praegune Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid andis imehea intervjuu, mida saab järelvaadata SIIN, tõrgub ka tema ent feministiks nimetamast.

Ka suhtekorraldajad eksivad*

Me kõik oleme inimesed. Inimeseksolemisega käib kaasas rumalus, lihtsameelsus, väiklus ja hulk mitmeid teisi ebamugavaid nüansse, mille võiks kokku võtta ühe sõnaga – eksimine. Me teeme vigu.

Suhtekorralduse eesmärk on panna sündmused sobivas suunas juhtuma, justkui doominoklotsid, mis üksteise järel maha kukuvad. Kommunikatsiooni eesmärk on sõnumeid edastada. Kuid piir nende kahe tegevuse vahel võib teinekord üsna hägune olla.

Ahistajatest ja ahistatutest ehk miks mulle Eestis elada ei meeldi?

Milline suvi see on olnud??!

Avalikkusele tuntud advokaat nõuab pensionäriprouadelt, kes kommentaariumis naisepeksjast poliitiku käitumise viisakaid sõnu kasutades hukka mõistsid, ulmeliselt suuri summasid “moraalse kahju hüvitamiseks”. Peagi astub kohtu ette noor naine Katrina, kelle change.org lehele üleslaetud petitsioon kogus väga lühikese ajaga ca 6000 toetusallkirja lõuapoolikust raadio DJ Alari Kivisaare eetrist eemaldamiseks. Oleme astunud sammukese lähemale läänelikule kodanikuaktivismile ja kohtuskäimisele, aga teeme seda ikka veel postkommunistlikku taaka seljas tirides, omamoodi. Kuid võib-olla just see kiiksuga kohtuskäimine elu Eestis nii põnevaks muudabki?

Lapsevanemaks olemise rõõmud alates 1. juulist 2020

Isapuhkus ja vanemahüvitise süsteem teevad 1. juulil läbi ühe senikehtinud reeglite suurima muutuse paindlikkuse suunas. Uued reeglid on ehk harjumatud ja keerulised esialgu tööandjatele, kuid näitavad samas, et riigina astume lõpuks ometi 21. sajandisse, kus töö- ja pereelu on mõnus sümbioos, mitte kaks erinevat maailma. Sel puhul on paslik mõtiskleda natuke pikemalt lapsevanemaks saamise üle.

Kriis. Kriis! Kriis? See võiks olla palju hullem

Maailma on tabanud koroonaviirusepaanika ja täiesti mõistetavatel põhjustel. See postitus ei ole järjekordne etteheide ega appikarje, ehkki Lõuna-Euroopas ja Prantsusmaal on kehtestatud sõjaseisukorralaadne sundkarantiin; nädal tagasi ei suutnud Terviseamet oma kodulehel Eesti kohta adekvaatset statistikatki kuvada. See postitus on mõeldud hetkeks aja mahavõtmiseks ja selleks, et mõistaksid, mis on päriselt oluline, ning ehk ka seda, et tegelikult läheb maailmal praegusel hetkel päris hästi. Ei, mitte ansiplikult hästi, probleeme eitades ja varjates, vaid terve talupojamõistuse järgi hästi. Sest asjad võiksid olla palju hullemad.

SÕIM*

Istusin politseiametniku kabinetis ülekuulamisel ja lasin pilguga üle kontoriruumi. Remonti oli see koht näinud viimati 1990ndatel. Kuhu kõik […]

Kuidas kuulujutud enda kasuks tööle panna?

ben-white-131245-unsplash.jpg
Foto: Ben White, Unsplash

Kuulujutt on võimas kommunikatsioonivahend, kui inimesed, kes juttu kuulevad, seda ka uskuma jäävad. Näiteks enne viimatisi presidendivalimisi räägiti Tallinnast kaugemal lugu sellest, kuidas Savisaar päevapealt kriminaaluurimise alt vabaneb, kui Siim Kallas presidendiks valitakse. Valijamehed näitasid Siimule punast tuld ja pika näoga jäänud mees ei saa ilmselt tänaseni lõpuni aru, mis siis 2016. aasta septembris täpselt juhtus.

Sina ei pea olema nagu Siim. Kui mõistad kuulujutu tekkimise ja levimise dünaamikat, võid seda inimrühmadega paratamatult kaasaskäivat fenomeni edukalt enda huvides ära kasutada. Kuidas? Loe lähemalt tänasest blogipostitusest!

Pikk tee vägivallatuseni

valentin-salja-691995-unsplash
Hävitada suudab igaüks, vastutada ja terveks teha aga mitte. Foto: Valentin Salja, unsplash.com

Vägivald on halb.

Igaüks teab seda. Tõesti? Või on halb hoopis see, kui me vägivallatsemisega vahele jääme? Teate küll, korralikud tüdrukud ja poisid ju nii ei tee, vägivallatsevad rumalad ja halvastikasvatatud inimesed, vägivald pole parketikõlbulik.

Koos vägivalla üksmeelse hukkamõistuga heidame paratamatult üle parda ka ühe väga olulise etapi inimkonna evolutsiooniloost.

Vägivald ei ole alati halb olnud.

Kevadised lubadused

mohamed-masaau-626127-unsplash
Foto: Mohamed Masaau, Unsplash

Olen natuke snoob.*

Olen olnud snoob nii kaua, kui ennast mäletan. Ja see omadus on mulle rohkesti argiseid pisiprobleeme tekitanud. Nimelt meeldib mulle suhelda vaid niisuguste inimestega, kelle arusaamine eetikast, viisakusest ja vastutusevõtmisest on sarnane minu enda omaga.