Maailma on tabanud ahistamispaanika. Oprah Winfrey’le ennustatakse presidendivalimistel võitu, kuna ta julges Kuldgloobuste jagamisel rääkida miljonite meeste ja naiste nimel, kes ei pea teise inimese seksuaalset väärkohtlemist õigeks ega aktsepteeritavaks käitumiseks. Millele Catherine Denevue ja veel mitmed prantslannad reageerisid kui „puritaanlikule avaldusele“ ja tundsid muret, et mehed ei julge varsti enam üldse flirtida. Ka Eestis annab tooni hirm, et varsti keelatakse normaalne sugudevaheline suhtlemine hoopis ära.
Mis siis ikkagi o n seksuaalne ahistamine ja mis seda kindlasti ei ole?
Seks on tabuteema. Eriti Eestis. Mäletatavasti ei eksisteerinud Nõukogude Liidus ju mitte mingisugust seksi; oli vaid armastus. 😀
Kuid paraku ei saa me seksist üle ega ümber ei töö- ega ärimaailmas, kuivõrd inimese seksuaalsus on eluterve kaasasündinud aistingute, väärtuste, ootuste kogum ja täpselt nii, nagu lepime kliendiga kokku maksetingimuste või toote kvaliteedi ja koguse osas, on mõistlik rääkida läbi ning seada paika ka flirtimise ja romantikareeglid ametlikus suhtluses. Mis on sobilik ööklubis, ei pruugi olla paljude jaoks okei käitumine kontoris või ka firmapeol.
Üldlevinud ärietikett eeldab, et inimesed ei kasuta tööalaseid kontakte romantiliste suhete loomiseks või edasiarendamiseks. Kui tekib suur sümpaatia mõne kolleegi või koostööpartneri suhtes, on mõistlik leppida kokku eraviisiline kohtumine ning võib-olla mõneks ajaks töösuhted ümberkorraldada. Erinevates osakondades töötavate inimeste romantikaliin üldiselt töötegemist ei sega. Kuid flirt peab jääma mõistlikkuse piiresse, see ei tohi häirida ei meest ega naist, kolleegidest rääkimata. Alluva ja ülemuse intiimsuhted on reguleeritud lausa seadusega.
Teiseks, seksuaalsus on v ä g a individuaalne ja kompleksne nähtus. Eriline ja unikaalne on iga inimene ning mis ühe jaoks mõjub ligitõmbavalt ja erutavana, võib teisel inimesel hoopis südame pahaks ajada. Me ei saa otsustada ette, mis on teise inimese jaoks sobilik ja ahvatlev, me saame teada, vaid oma piire ja eelistusi. Aga tähtis on meeles pidada, et mina ei ole sina ja seepärast huupi arvamine teise puhul ei tööta.
Ainus viis saada teada, mis on teise inimese arvates seksuaalselt atraktiivne või sobilik käitumine, on seda tema käest
k ü s i d a.
Näiteks kaotan ma automaatselt igasuguse romantilise ja seksuaalse huvi mehe vastu, kes püüab mind kontrollida, minu kallal füüsiliselt või vaimselt vägivallatseda või mind mõnitada – kui avalikult, siis seda hullem. Selline inimene muutub mu v a e n l a s e k s ning nagu armastuses, on ka sõjas kõik vahendid lubatud. Domineeriv jorss ei saa minult enam grammigi siirast positiivset tähelepanu, vaid kogu mu energia läheb sellele, kuidas tüütu tegelane võimalikult kiiresti ja efektiivselt tasalülitada.
Ma ei välista, et kusagil leidub naisi, kellele meeldib, kui neid lüüakse. Siiralt. Aga mina ei ole selliseid naisi veel kohanud. Ma küll tean ühte naist, kes oli kurb, et keegi tema nutiseadmeid ei häki, aga ka tema on erand. Enamik naisi, keda tunnen, jagavad minuga sarnast maailmavaadet – ainult meeldivalt ja viisakalt käituv mees on seksuaalselt atraktiivne; teised ei pruugi automaatselt veel politsei huviorbiiti jõuda, aga nad ei paku meile enam huvi.
Mulle meeldib, kui mees suudab k o n t r o l l i d a oma elu, domineerida situatsiooni, milles ta parajasti viibib. Kui ta ei lohise elul ega teistel inimestel järel, vaid valib ise oma tee. Kui ta teab, mida elult tahab, ning suudab välja mõelda enam-vähem eetilise ja seadusliku tee, kuidas oma tahtmisi saavutada. Mulle ei meeldi ebaeetiliselt käituvad mehed. Ma olen romantiline nohik.
Kolmandaks, tähtis on meeles pidada, et arenenud lääneriikides läbiviidud uuringud kinnitavad enamasti tõsiasja, et 90% meestest ei tee naistele mitte kunagi liiga ega ole neile ka ohtlikud.
Nad ei ahista, provotseeri ega vägivallatse, nad saavad naistega hästi läbi ning neil on rahuldustpakkuv seksuaalelu, paljudel ka tore perekond.
Probleemsed on tegelikult vaid umbes 10% meestest, kelle teod häirivad aga naiste elusid ja seeläbi ka sotsiaalset tasakaalu, turvatunnet töökohal või kogukonnas n i i oluliselt, et Hollywood otsustas in corpore üle-eelmisel pühapäeval musta riietuda. Kuldgloobuste auhinnagalal rõhutati korduvalt, et tegemist pole vaid filmiäris puhkenud ahistamisskandaalidele tähelepanu juhtimisega, vaid näitlejate, režissööride ja produtsentide soov oli näidata head eeskuju kogu maailmale ja julgustada ahistamist kogenud naisi (ja mehi) enda eest seisma ning mitte lootust kaotama.
Tegelikult on probleemseid mehi oluliselt vähem, kui pelgame, haigetsaanud naisi aga märksa rohkem, kui julgeme arvata. Kasvõi #metoo kampaania siinsamas Eestis näitas seda.
Kui mees saab aru, missugune käitumine pole naisele meeltmööda, siis on kõik hästi. Ühe korra võib igaüks eksida. Kuid nn staar-ahistajad lihtsalt ignoreerivad teiste inimeste tundeid ja reaktsioone, nad soovivad teha seda, mida teevad, ükskõik, mis hinnaga. Eksperdid kinnitavad, et ahistamine ei ole tegelikult üldse niivõrd seksuaalsusega kui võimutundega seotud käitumismuster. Seks on vaid vahend, et teist inimest endast alaväärsemana ja ennast seega tugevamana, ägedamana tundma panna. Pahatihti on mehed, kel probleemid võimuga või enesekehtestamisega, kogunud endale elu jooksul üksjagu raha või mõjukaid sõpru või liidripositsiooni, mis annab suurepärase keskkonna teiste inimeste mõnitamiseks ja alandamiseks. Napoleoni kompleks, teate küll. Sedakorda siis seksuaalset laadi.
Lõpetuseks, käsi südamel, vanakooli romantika pole surnud ja naissoost sõbrale šokolaadi kinkida tohib ikka.
Võib-olla areneb sõprusest midagi sootuks enamat, kui seda kõike teha viisakalt, stiilselt ja soliidselt? 😉
Catherine Denevue on tänaseks juba vabandanud. Loe tema vabandust ja selgitust SIIT.
Liitu uudiskirjaga ja saad TASUTA töövihiku “11 SAMMU SOTSIAALMEEDIAS VÕITMISEKS”!
