Legendaarne Suurbritannia riigimees Winston Churchill märkis tabavalt, et kui inimene ei ole kahekümneaastaselt sotsialist (loe: võrdsete võimaluste loomise poolt), siis ei ole tal südant, kui ta pole aga neljakümneselt konservatiiv, siis polevat tal mõistust. Kahtlemata oli tal omajagu õigus. Noorus on suurte unistuste, ideaalide poole püüdlemise ja eneseusu paikaloksumise aeg ning enamik meist soovib kas teismeeas või kahekümnedates muuta maailma natukene paremaks paigaks või vähemalt leevendada olemasolevate inimeste (või loomade või looduse) kannatusi. Kas äri ja heategevus välistavad teineteist? Või mida on õppida heategevusest huvitatud naisel ärist?